Muusika kui pool-kristalliseerunud aine

Muusika kui pool-kristalliseerunud aine

Aidaku mind Jumal eristada seda, mida ma võin muuta sellest, mida ma muuta ei tohiks

Kuulates viimasel ajal oma lindistusi, olen jõudnud äratundmiseni, et muusikas on asju, millega "ei mängita” ja asju, mida võib muuta.

„Kristalne” muusika

Teatavasti ei tohiks muusikat kunagi mängida „nii nagu noodis kirjas on” e mehhaaniliselt.
Noodis olevat nooti võib võrrelda kristalse, piinlikult täpse struktuuriga.

Kristalli struktuur

Pildil on näha erinevad kristalli-struktuurid. Sellist rangust ei kannata inimene paraku kaua välja, siin puuduvad mõtte- ja hingamise pausid. Sellist muusikat on paraku täis kogu kaasaegne tehiskeskkond. Arvuti ei oska teatavasti hingata ega mõttepause pidada, ta ei vaja neid.

 

 

 

“Amorfne” muusika

Klassikalise muusika esitaja peab kristalsesse struktuuri lisama teatud muudatusi. Ta peab lisama mõttepause, asendama mehaanilise jäikuse orgaanilise voolamisega. Ta peab “sulatama” kristalli struktuuri. See protsess lõhub kindlad struktuurid ja tekitab nn “vabaduse”. Iga asjaga on aga teatavasti võimalik liialdada. Kui muusikast eemaldada KÕIK struktuurid, on tulemuseks ebamäärane soga. Siinkohal täpsustan: selline ebamäärane soga on tihti klassikalise kitarri peal esitatav muusika. Kujundlikult on amorfne muusika nagu mõni joobunud madruse jorisemine. See tundub huvitav ehk esimesed kaks minutit.

Muusika kui pool-kristalliseerunud aine

Seega tuleb leida kuldne kesktee - säilitada teatud kindlad, kristalsed seosed, kuid lõhkuda liigset rangust põhjustavad seosed. Teemat võib käsitleda ka võrdsuse (kindel, täpne seos) ja ebavõrdsuse (lõtv seos) vaheldumist. Ajalooliselt on seda käsiteletud ka kui égalité ja inégalité.

Praktilised järeldused

Et jutt liiga teoreetiliseks ei jääks, lisan siia mõned praktilised näpunäited:

1. Alati tuleks eelistada ühe-noodi venitamist e tenutot “laiu masse haaravale” aeglustusele e ritenutole. Ritenuto tõmbab endaga kaasa pikema lõigu, muutes sellega suure tüki muusikat ühetaoliselt amorfseks. Selge ja piiritletud muusika võib ebakohase ritenuto kasutamise mõjul muutuda laialivalguvaks jorisemiseks. Ühe noodi venitamine on kui ühe aatomi liigutamine kristallis - muusika jälgitavus, tema suur struktuur selle muutuse all ei kannata.
2. Muusika interpreteerimisel tuleks selgitada taktiosad, mida sobib venitada. Näiteks valsis on see kolmas löök. Tähtis on teada, et venitamine e tenuto ei tähenda automaatselt dünaamilist rõhutamist, tenuto ei tingi fortet. Valsi viimase löögi venitus on rõhutu. Vastandina näiteks tango viimase löögi raskusele.